Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehituslubade väljastamine kasvas hüppeliselt

    Liven Kinnisvara partner Andres AavikFoto: Andres Haabu

    Tänavu esimeses kvartalis kasvas hüppeliselt ehituslubade väljastamine eluruumide ehitamiseks, kuid väljastatud lubadest jõutakse vaid pooltel juhtudel ehituseni.

    "Ehituslubade väljastamises on toimunud võrreldes möödunud aastaga oluline kasv, kuid see arv ei näita veel tegelikku ehitustegevust," lausus Tallinnas muu hulgas luksuslikke elamuid arendava Liven Kinnisvara partner Andres Aavik „Ehitusse lähevad võib-olla pooled väljastatud ehitusloaga objektidest."  
    Samuti tõi ta välja, et võrdlusbaas on väga madal. 2010.–2011. aastal väljastati aastas vaid paar tuhat ehitusluba ning taastumine on olnud vaevaline. Aaviku sõnul võiks Tallinnas ja Harjumaal uusi eluasemeid lisanduda aastas 2500–3000. „Vaadates praegust ehituslubade väljastamise tempot ja uute projektide alustamist, siis me sel aastal ka sellesse vahemikku jõuame. Tallinn on kasvav keskus ning kasvu toetab ka elanike soov oma elamistingimusi parandada,“ lausus ta.
    Statistikaamet teatas, et ehitisregistri andmetel lubati tänavu esimeses kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
    Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Tänavu esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
    Kortermajade ehitus on Liven Kinnisvara partneri sõnul peamiselt koondunud Tallinnasse ja Tartusse, üksikuid projekte rajatakse ka teistesse linnadesse. Võimalike turu ülekuumenemisega seotud riskide maandamiseks on pangad Aaviku sõnul seadnud arendajatele eelmüügi nõuded. „Pangapoolne finantseerimine ei avane enne, kui 20–50% korteritest on müüdud,“ märkis ta. Selline nõue on Aaviku sõnul Põhjamaades kasutusel olnud juba aastakümneid ning sealne turg on sellega harjunud.
    "Korteriomaniku jaoks tähendab see seda, et ta teeb küll broneeringu või võlaõigusliku lepingu, kuid ehitus ei alga enne, kui panga seatud eelmüügi nõue on täidetud. Arendaja jaoks tähendab see vajadust suur hulk kortereid müüa nii-öelda paberi pealt," lisas ta. 

    Hoonete ehitus kasvatas ehitusmahte

    Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.

    Hoonete ehitamine suurenes 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.

    Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil. 

    Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 8%, mida mõjutasid põhiliselt hooneehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.

    Allikas: statistikaamet

    Kas hakkame nägema rohkem verd ja pisaraid?
    Kinnisvaraalase nõustamisega tegeleva Adaur Grupi juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul näitab suur ehituslubade arv, et luuakse potentsiaali elamispindade pakkumise kõrgel tasemel hoidmiseks ehk kinnisvaraarendajate plaanid on optimistlikud. Ka tema sõnul peab arvestama, et kõik ehitusload ei jõua ehitusse. "Seega loob ehitusluba ainult potentsiaali pakkumise suurenemiseks," märkis Toompark.
    Tarbijate seisukohast on tema hinnangul olukord samuti positiivne, sest valikuvõimalus elamispindade turul püsib lai.
    Riskide poole pealt nägi Toompark, et suur ehituslubade arv võib tekitada ülepakkumise, mis toob endaga kaasa hinnakonkurentsi. „Arendusturul praegu ringi vaadates on hinnakonkurents tegelikult juba selgelt olemas. Võimsamad allahindlused küündivad kümnete tuhandete eurodeni,“ tõi ta näiteks.
    Küll võib kinnisvaranõustaja sõnul öelda, et kõik pakkumises olevad arendusprojektide korterid leiavad omale ostjad – seisva müügiga projekte praktiliselt ei ole. „On suur küsimärk, kas pakkumise suurenemine või võimalus pakkumise suurenemiseks loob olukorra, kus tekib ülepakkumine ning tänane pankrottideta arendusturg näeb rohkem verd ja pisaraid,“ märkis Toompark.
    Kinnisvarafirmade liidu juhti Tõnis Rüütlit üllatas see, et nõudlus uusarenduste korterite järele on olnud uskumatult kõrge. Ta ei oleks sellist nõudlust enda sõnul prognoosinud. Rüütel pani suure huvi selle arvele, et me ei saa üle finantsolukorrast, mis meid viimased aastad on kollitanud. Nimelt inflatsioon ja negatiivsed intressid söövad inimeste säästusid ja neile ei ole head väljundit. 
    Rüütli sõnul ostetakse täna umbes 40% kogu elamukinnisvarast ilma finantsvõimenduseta ehk ilma pangalaenuta. „See kõneleb konkreetselt säästude realiseerimisest,“ lausus Rüütel.
    Elukondlik kinnisvara on tema sõnul saavutanud masueelse taseme, ehk meil on tasapisi buumiaegne tase käes. Vahepeal on kümmekond aastat aega ka läinud. 
    TASUB TEADA
    Tänavu 21. märtsil hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused. Erinevalt varasemast nõutakse pankadelt uusarenduste puhul eksperthinnangut, mille tellimise kulu võib jääda laenuküsija kanda. Kui varem said pangad uute korterite tagatisväärtuse määramisel arvesse võtta ka arendajate müügipakkumisi, siis värske seadusemuudatuse kohaselt sellest üksi enam ei piisa. 
    Seadus ootab veel ministri määrust, mis täpsustaks elamukinnisvaraga seotud laenude puhul tagatiste hindamise nõudeid. Selle määruse väljatöötamine aga alles käib. Kuna turuosalistel on selles suhtes erinevad nägemused, siis läbirääkimised veel käivad ja määrus võiks valmis saada suveks.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luteri kirik ootab juba 12 aastat luba Tallinna kõrgeima büroo ehitamiseks
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.